Kaasus ja Riigikohtu seisukoht (13.04.2016. a. nr 3-1-1-108-15)

Asjaolud
Maakohtu määrusega lõpetati isiku X suhtes kriminaalmenetlus ja talle kohaldati psühhiaatrilist sundravi. Isiku X kaitsja esitas määruskaebuse, milles ta leidis, et maakohus pidi lõpetama kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Kuna sundravi kohaldamine eeldab koosseisupärase ja õigusvastase teo tuvastamist, ei oleks subjektiivse koosseisu puudumise tõttu saanud sundravi kohaldada.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Isiku X kaitsja pöördus Riigikohtusse.

Riigikohtu seisukohad
1. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda kaitsjaga, et kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamise erimenetluses jääb selgelt ja ühemõtteliselt tuvastamata subjektiivne koosseis põhjusel, mis ei seostu isiku haigusliku seisundiga, siis ei saa KarS §-s 86 sätestatu kohaselt sundravi kohaldada. Samas ei saa nõus olla sellega, et käesolevas asjas on maakohus eeltoodud põhimõtte vastu eksinud.

1. Obiter dictum-korras peab nentima, et selle kohtuasja lahendamisel ilmnenud probleemid tõukuvad olulisel määral mõningasest ebaselgusest KarS § 86 kohaldamisel. Kuigi KarS §-s 86 sätestatud psühhiaatriline sundravi on üks KarS 7. peatüki nn muudest karistusõiguslikest mõjutusvahenditest, on kõnealune mõjutusvahend teistest oluliselt erinev. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohustuslik eeldus ei ole aga isiku poolt kuriteo toimepanemise tuvastatus.

2. KarS § 86 lg 1 sisaldab ka kolmandat alternatiivset psühhiaatrilise sundravi kohaldamise võimalust: kui isikul on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud vaimuhaigus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal. Kuigi seda KarS § 86 tekstis otsesõnu ei märgita, saab kolmandat alternatiivi süstemaatiliselt mõista vaid selliselt, et kui kriminaalasja menetlemise ajal ilmnevad loetletud psüühilised probleemid, mis ei võimalda tuvastada isiku vaimset seisundit (süüdivust) õigusvastase teo toimepanemise ajal, tuleb eeldada (presumeerida) tema süüdimatusseisundit kõnealusel ajal.

3. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eeldusi tuvastades ei saa subjektiivse koosseisu selgitamisel lähtuda tavajuhtudele omastest nõuetest.Teisalt ei tähenda KarS §-s 86 sisalduv nõue tuvastada psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eeldusena õigusvastane tegu seda, et kõnealuses erimenetluses saab ja tuleb piirduda vaid objektiivse koosseisu tuvastamisega, jättes subjektiivse koosseisu igasuguse tähelepanuta.

4. Mitmete psühhiaatrilise sundravi kohaldamise jaoks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi (ekspertiis), kuid hinnangu isiku ohtlikkusele ja sellest tulenevale psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadusele annab kohus. Tõendatud peab olema vaimse häire olemasolu sel ajal, kui isik paigutatakse sundravi tegevasse asutusse.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Terviklahend siin: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222580656