lapse ärakuulamise kohustusest: M. ja M. vs Horvaatia
Kokkuvõte
Seotud kokkuvõtted
.
Pealkiri:
lapse ärakuulamise kohustusest: M. ja M. vs Horvaatia
Kohtu tasand: Euroopa Inimõiguste Kohus
Lahendi number: 10161/13
Kohtulahendi kuupäev: 03.09.2015
Seisukohad:
Laps tuleb kohtus ära kuulata elukoha määramise menetluses siis, kui ta on küps enda seisukohta kujundama
Asjaolud
Kaebajad on tütar (sünd 2001. a) ja ema (sünd 1976. a). Lapse vanemad lahutasid 2007. a ning laps määrati elama isa juurde, emale anti külastusõigus ning teda kohustati maksma ülalpidamist lapsele. Isa lõi ja kägistas last väidetavalt 2011. a ning prokurör algatas kriminaalmenetluse. Uurimine on siiani pooleli. Ema algatas menetluse lapse elukoha määramiseks tema juurde, kuid ka see menetlus on siiani pooleli. Pärast väidetavat väärkohtlemist on lapse olukorda pidevalt jälginud lastekaitse organid. Erinevad psühholoogid on lapsega vestelnud ning asunud seisukohale, et kuigi kumbki vanematest ei ole suuteline lapse eest hästi hoolitsema, soovib laps selgelt elada ema juures. Kaebajate avaldus EIK-ile oli konventsiooni artiklite 3 ja 8 rikkumise tuvastamiseks erinevates aspektides: uurimise venimine, riigi kohustuse mittetäitmine lapse kaitseks, elukoha määramise menetluse venimine.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited laste kaitsekohustust määratlevatele rahvusvahelistele õigusaktidele.
Enam kui 4 aastat on möödunud lapse väidetavast löömisest kuid siiani ei ole kohtulahendiga selgunud, kas isa lõi last. Valitsus ei selgitanud viivituste põhjuseid. Seetõttu oli asjas artikli 3 rikkumine menetluslikust aspektist.
Kuivõrd lastekaitse organid sekkusid järjekindlalt, siis ei ole asjas artikli 3 ega 8 rikkumist.
Kuigi õigus isiklikule autonoomiale ning sellele, kellega koos realiseerida enda õigust isiklikule arengule, on piiratum laste osas, on siiski vajalik kuulata ära lapse arvamus siis, kui ta lähtuvalt enda arengust ja vanusest on suuteline enda seisukohta kujundama. EIK viitab kohtulahenditele, kus on käsitletud lapse kaasamise küsimusi.
EIK väljendas arusaamatust, et last ei ole elukoha määramise menetluses kordagi kohtus küsitletud. Laps on 13-aastane ning õpib hinnetele A. Ta oleks kindlasti suuteline enda seisukohta väljendama. Vanemad elavad samas linnas ning lapsele ei tähendaks elukoha muutus vajadust asuda õppima teises koolis. EIK leidis, et kohtud ei ole tegutsenud selles menetluses vajaliku hoolsusega.
Resolutsioon
1.EIÕK artikli 3 rikkumine seoses väärkohtlemise uurimise venimisega (häältega 5:2);
2.Asjas ei olnud EIÕK artiklite 3 ja 8 rikkumist seoses lapse kaitsekohustuse täitmisega;
3.EIÕK artikli 8 rikkumine seoses elukoha määramise menetluse venimise ja lapse ärakuulamata jätmisega;
4.Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK lapsele 19 500 eurot ning emale 2 500 eurot, ühiselt kulude katteks 3 600 eurot.
Eriarvamus
Käesolevas asjas on vanemad esitanud teineteise vastu arvukalt kriminaalkaebusi lapse väärkohtlemise osas. Puudub selge teave, et isa oleks last väärkohelnud. Kaebus ei olnud seetõttu artikli 3 kaitsealas menetluslikust aspektist.
Inglise keelne terviklahend leitav siit: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-156522#{“itemid”:[“001-156522”]}