Raamatupidaja ja juristi abi

Raamatupidaja töös on kindlasti esmasel kohal raamatupidamise seadus, mis reguleerib raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldust läbi õiguslike aluste ning põhinõuete kehtestamise rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks tuleb raamatupidamise seaduse juures käsitleda Eesti finantsaruandluse standardit, mis täpsustab raamatupidamise seaduses toodud arvestuste ja aruandluse põhimõtteid ning nõudeid.

Paljuski võivad sõltuda raamatupidaja töös kasutatavad seadused sellest, milline on ettevõtte ettevõtlusvorm – osaühing, aktsiaselts, sihtasutus, mittetulundusühing jne.

Raamatupidamises on mitmeid õigusakte, mida raamatupidajal tuleb oma tööülesandeid täites kasutada ja järgida. Maksuseadustes peab raamatupidaja hästi orienteeruma ja olema kursis seaduse muudatustega, mida pidevalt luuakse. Töötajate töötasu väljamaksetega kaasnevad sotsiaalmaks, tulumaks ja töötuskindlustuse makse, kus iga valdkonda reguleerib eraldi seadus.

Sotsiaalmaksuseaduses sätestab, mis summad on sotsiaalmaksuga maksutatud ja millised on sotsiaalmaksuvabad, kui suur on maksumäär ja maksmise kord. Tulumaksuseadus on mahukam koosnedes 13. peatükist, kus raamatupidaja jaoks kasutatavamad teemad kajastavad, mida tulumaksuga maksutatakse, maksustamise erisused ja maksuvaba tulu, palgatulu, intresside, dividendide jne maksustamine.

Kui ettevõtte on käibemaksukohustuslane tuleb müügiarvetele lisada käibemaks, mis enamikul juhtudel on 20 %. Käibemaksuga maksustatavad tehingud ja toimingud on kaupade eksport ja import, mis omakorda jaguneb ühendusesiseseks või ühenduseväliseks. Seaduses on sätestatud maksustamise üldpõhimõtted ning maksukohustuslase õigused ja kohustused, käibearuande täitmine. Käibearuannete esitamisel tuleb jälgida tähtaegu, et kõik saaks esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Igapäevaselt raamatupidamisega tegeleva isiku jaoks ei ole ilmselt keerukas maksude arvestamine töötasult, lähetustelt, kingitustelt, ettevõtte kasutuses olevatelt sõiduautodelt ja paljudelt muudelt ettevõttega seotud tehingutelt, kuid harva sellistel teemadel kokku puutuva inimese jaoks võib see osutuda päris keerukaks või sootuks võimatuks. Iseenesest on seadustes kogu vajaminev info kenasti olemas, aga tavainimese jaoks raskesti arusaadavalt kirja pandud. Seega soovitame pöörduda kahtluste või küsimuste tekkimise korral raamatupidamises pädeva isiku poole. Hea, kui raamatupidaja on lisaks juristi või juristi abi teadmistega.

Vähem võib raamatupidajal vaja minna töötuskindlustuse seadust, ravikindlustuse seadust ja kogumispensionide seadust, millest võib abi leida mõningate tekkida võivate küsimuste osas, mis puudutab töötajatega seotud toiminguid, väljamakseid jne.

Kui ettevõtte ettevõtlusvormiks on mittetulundusühing või sihtasutus, siis tuleks kursis olla ka mittetulundusühingute seaduse ja/või sihtasutuste seadusega, mis reguleerib nende ettevõtlusvormide iseärasusi.

Kõigi ülalkirjeldatud seadustega peaks raamatupidaja rohkemal või vähemal määral kursis olema olenevalt tema tööülesannetest ja kohustustest.

Pöörduge julgelt rmp@lawconsult.ee, aitame Teid küsimuste korral, vajadusel koostame raamatupidamis-, õigusalased (menetlus@lawconsult.ee) või andmekaitsega (andmekaitse@lawconsult.ee) seotud dokumendid ning esindame Teid eeltoodud valdkondade vaidlustes.