Skip to content
Jurist Õnneli Matt avastas oma tavapärasel hiljutise Riigikohtu praktika analüüsimisel alloleva Riigikohtu teabe, mille ja st PKS § 143 vrs § 145 Riigikohtupoolsest analüüsimisest loodab ta saada laste hooldusõiguse maastikule midagi uut ja põnevat. Nende §-ide vastuolud ja tõlgendamise probleemid on juba ammu aktuaalsed, kuid vajame oma töös ka Riigikohtu suuniseid ja lahendeid (ka lahendusi). Jurist nendib, et viimasel ajal on tekkinud mulje nagu suhtlus- ja hooldusõiguse teema poleks enam üldse Riigikohtu menetlemist ja sellega selgust väärt. Õnneli Matt soovib riigikohtunikele ja Riigikohtu juristidele eelkõige allolevas menetluses, kuid ka üleüldse lennukaid mõtteiIMG_20170620_1839596[6344]d,”kastist välja” ja “kasti alla” vaatamist ning laste parimates huvides lahendusi, selle kõige juures muidugi ka palju jaksu energiat ja edu! Loodame Teie peale!
R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM
20.06.2018 Menetluslik teade kinnises menetluses
Lükata asja läbivaatamine edasi ja anda asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja § 145 tõlgendamisel. Seetõttu otsustas kolleegium lükata asja läbivaatamise edasi ja anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 esimese lause alusel asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
Suhtlusõigus

Loe ja mõtle isa ka kaasa perekonnaseadus § 143 versus § 145

PKS § 143. Lapsega suhtlemise õigus

(1) Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

 (2) Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 (21) Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

 (3) Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

 (31) Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

 (4) Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

 (5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

§ 145.  Lahus elavate vanemate otsustusõigus

 (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

 (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

 (3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.

 (4) Hooldusõiguseta vanemal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[RT I, 29.06.2014, 3 – jõust. 09.07.2014]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *