Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.05.2013.a. määrus nr 3-2-1-45-13
Asjaolud
Avaldaja esitas maakohtule avalduse krundi kasutuskorra määramiseks. Puudutatud isik ei vaielnud avaldaja soovitud kasutuskorrale vastu, kuid taotles, et kohus täiendaks kasutuskorda tema poolt avaldajale esitatud notariaalses lepingukavandis sätestatud tingimustega.
Maakohus rahuldas määrusega avalduse, aga võttis osaliselt arvesse ka puudutatud isiku taotluses sisalduvaid kasutuskorra tingimusi. Maakohus leidis, et selleks, et taotleda täiendavate kokkulepete lisamist kasutuskorda, oleks puudutatud isik pidanud esitama iseseisva avalduse, mida kohus oleks saanud menetleda koos avaldaja avaldusega. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis maakohtu resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi. Puudutatud isik pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, kuna seadusest ei tulene, et korteriomanikud peavad korteriomandi reaalosa ümberehitused teineteisega kooskõlastama ning saama enne remondi või ümberehituse tegemist selleks teise korteriomaniku või tema õigusjärglase kirjaliku nõusoleku.
2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus võis puudutatud isiku esitatud kasutuskorra täiendamise taotlust asja lahendamisel arvesse võtta ja puudutatud isik ei pidanud selleks esitama eraldi avaldust.
3. Kohus saab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Puudutatud isikul säilib võimalus pöörduda olukorra muutudes uuesti kohtusse ja taotleda vajaliku küsimuse reguleerimist.
Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-191-12
Asjaolud
Hageja (pankrotihaldur) nõudis kostjalt kui äriühingu juhatuse liikme pärijalt pärandaja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju hüvitamist. Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Varaline kohustus hüvitada juhatuse liikmena tekitatud kahju ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja kuulub seega pärandvara hulka ning läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele.
2. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.
3. Juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele ei kehti kümneaastane aegumistähtaeg kohustuste tahtliku rikkumise puhul. Siin kohaldub üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.
4. Aktsiaseltsi juhatuse liikme poolt aktsiaseltsile kahju tekitamise korral ei kohaldata hüvitusnõude alusena teisi sätteid, sh deliktiõigust. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata. Lahendile on lisatud eriarvamus.
***
Liisingueseme turuväärtuse tõendamine ja menetluses osalemise perspektiivikuse hindamine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.05.2013.a. määrus nr 3-2-1-49-13
Asjaolud
Hageja (pank) esitas kohtule hagi kostjate vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tulenev põhivõlg. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse, milles palus ennast riigilõivu tasumisest täielikult vabastada. Ringkonnakohus jättis määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat II tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kohus on põhjendatult leidnud, et ei saa asuda seisukohale, et kostja II kavandatav menetluses osalemine saaks olla edukas ning kostjale II menetlusabi andmise kohustuslik eeldus pole täidetud.
2. Liisinguvõtja ja käendajate kohustuste suuruse hindamisel tuleb lähtuda liisinguesemete turuväärtusest tagastamise hetkel, mitte aga sõidukite müügihinnast.
Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
***
Aegumistähtaja arvutamine käsunduslepingu rikkumisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-25-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus kostjal hüvitada käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju. Pooled sõlmisid lepingu selle kohta, et kostja toob hagejale Saksamaalt kasutatud auto, kuid kostja vahendatud sõiduauto ei vastanud poolte kokkuleppele. Kostja väitel on hagi aegunud, sest tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Hageja arvates tuleb asjas kohaldada kümneaastast aegumistähtaega, sest kostja rikkus kohustust tahtlikult.
Maakohus rahuldas hagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele tuleb kohaldada tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, mis on üldjuhul kolm aastat.
2. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue hakkab aeguma päevast, mil on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks.
3. Läbirääkimiste toimumisel peatub aegumistähtaeg eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning soovivad leida kokkuleppel lahendust.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Lahkumishüvitiste suuruse muutmine poolte kokkulepel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-24-13
Asjaolud
Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel oli sõlmitud tööleping, mis nägi ette hagejale hüvitisi töölepingu lõppemisel. Pooled lõpetasid töösuhted ning allkirjastasid dokumendi pealkirjaga „Lõplikud erisätted” (erisätted), milles oli mh kirjas, et kostja maksab töötajale hüvitisi ning hageja loobub kostja vastu töölepinguga seotud nõuete esitamisest, kuid kui hageja esitab kostja vastu hagi, peab ta tagastama kostjale kõik lahkumishüvitised ning maksma kostjale lahkumishüvitistelt arvestatud maksude suuruse hüvitise. Hageja esitas hagi leides, et tööandja oli vastavalt töölepingule kohustatud maksma rohkem lahkumishüvitisi ning seega on sõlmitud erisätted tühised. Kostja esitas vastuhagi.
Maakohus rahuldas hagi, jättes rahuldamata kostja vastuhagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud vastuhagi rahuldamata jätmist, siis selles osas jõustus maakohtu otsus. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2. Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimisest ja selle korral makstavast hüvitisest loobumine ei tähenda iseenesest, et hageja tahe oli lõpetada tööleping kokkuleppega. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel.
3. Kuna nii ülesütlemisavalduses sisalduv kokkulepe kui ka erisätted sõlmiti enne hageja viimast tööpäeva, s.o töölepingu kehtivuse ajal, on need poolte kokkulepped käsitatavad töölepingu muutmisena.
4. Ringkonnakohus järeldas õigesti, et erisätted ei ole tühised, kuna nendega ei vähendatud hüvitist alla seaduses sätestatud määra. Töölepingu seadus ei keela pooltel sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
***
Tasutu väljanõudmine käsundita asjaajamise sätete alusel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-57-13
Asjaolud
Hageja esitas hagi kostja vastu nõudes põhivõla ja viivise tasumist. Hageja kandis kostja kontole kaks ülekannet selgitusega “laenu andmine” ja “laen”. Samas tasus hageja eriõiguseellane (kolmas isik) kostjale antud laenu arvel kostja korraldusel kostja eest liikmemaksu mittetulundusühistule (MTÜ). Hageja ja kolmas isik sõlmisid nõude loovutamise lepingu. Kostja hinnangul ei ole poolte vahel laenusuhet. Poolte vahel oli käsundisuhe, mille kohaselt osutas kostja hagejale ja viimasega samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele juhtimisteenuseid. Kostja leidis, et sellest, et kolmas isik on tasunud kostja eest MTÜ liikmemaksu, ei saa tuleneda, et poolte vahel oli tekkinud laenusuhe. Kostja aga ei ole tema eest liikmemaksu väidetava tasumise tõttu rikastunud ning ei ole kunagi palunud kolmandal isikul tasuda enda eest mõne MTÜ liikmemaksu.
Maakohus nõustus kostjaga selles, et ainuüksi makse tegemine ei loonud laenusuhet ning jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et võlanõue on aegunud ning aegumine ei ole katkenud, kuna kostja ei ole nimetatud võlga tunnistanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu sellise käsitlusega. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Kolleegium leiab, et hagiavalduses esiletoodud asjaoludel võis kostja ja kolmanda isiku vahel tekkida käsundita asjaajamise suhe, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
3. Olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Kohtu kohustus rajada otsus asjas uuritud tõenditele
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-51-13
Asjaolud
Hageja (üürnik) ja kostja (üürileandja) sõlmisid kaks üürilepingut, mille kohaselt andis kostja hagejale parkimisteenuse osutamiseks üürile maa-aluse parkla ja väliparkla. Kostja ütles üürilepingud üles. Lepingute järgi kohustus kostja lepingu lõppemisel ostma hageja tehtud investeeringud jääkväärtusega hagejalt välja. See kokkulepe oli käsitatav üürilepingus sisalduva müügilepinguna. Hageja väitel ei tasunud kostja kokkulepitud müügihinda. Kostja väitis eelkõige seda, et hageja ei ole kõiki investeeringuid teinud või neid üle andnud ning nende jääkväärtus on väiksem hageja väidetust.
Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse. Pooled pöördusid ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole hagejale kulutuste tegemiseks nõusolekut andnud. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Praeguses asjas leidsid mõlemad pooled, et lisaks üürilepingule sõlmiti lepingus I müügileping, mille järgi üürileandja kohustus välja ostma üürniku tehtud investeeringud. Seega ei saanud ringkonnakohus omistada pooltele teistsugust tahet, st kvalifitseerida seda üürilepingu kulutuste hüvitamise kokkuleppena.
3. Ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei ole hagejale kulutuste tegemiseks nõusolekut andnud, ei ole põhjendatud. Kostja nõusolek on tahteavaldus, mille võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Menetlusnimekirja edastamine hagist loobumisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.05.2013.a. määrus nr 3-2-1-55-13
Asjaolud
Hageja (üürileandja) esitas hagi kostja (üürnik) vastu, milles palus tuvastada, et kostja pooltevahelise eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Hiljem esitas hageja hagist loobumise taotluse, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
Maakohus võttis vastu hageja loobumise hagist ning lõpetas asja menetluse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostja esitas määruskaebuse, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi muutmata. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, kuna kohus ei edastanud kostjale hageja menetluskulude nimekirja ega küsinud selle kohta seisukohta.
2. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kuna asja menetlus lõpetati, ei olnud enam võimalik jätta hagi läbi vaatamata, nagu taotles kostja.
Riigikohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Kahju hüvitamise nõudmine pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-56-13
Asjaolud
Hageja (linn) esitas kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks selle alusel, et edukaks tunnistatud ühispakkujad, sh kostja, võtsid ühispakkumuse enne lepingu sõlmimist tagasi, st keeldusid hankelepingut sõlmimast. Kostja väitel ei ole pakkumust aga tagasi võetud ega lepingut sõlmimast keeldutud, kuid lepingu sõlmimine osutus võimatuks, kuna ühispakkujad tuli pakkuja I likvideerimise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada.
Maakohus rahuldas oma otsusega hagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada.
2. Kui pakkuja keeldub hankelepingut sõlmimast likvideerimismenetluse tõttu, siis hankijal ei ole õigust nõuda selliselt pakkujalt kahju hüvitamist, va pakkuja vabatahtliku likvideerimise alustamise korral. Ühispakkujad saavad keelduda lepingut sõlmimast kahju hüvitamise kohustuseta üksnes siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele.
3. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et pakkujad esitasid ühispakkumuse ja kinnitasid, et vastutavad pakkumuses võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt, alust järeldada, et ühe ühispakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral ei vasta ka teised ühispakkujad ja pakkumus enam hanketingimustele. Solidaarne vastutus tähendab, et iga pakkuja pidi ka eraldi olema valmis võetud kohustusi täitma.
Riigikohus rahuldas osaliselt kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Hooldusaluse äraviimine hooldekodust lepingu ülesütlemisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-52-13
Asjaolud
Hageja (vald) esitas hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks selle alusel, et kostja lõpetas lepingu hooldekoduga, kuid pole oma vanaema (hooldusalune) hooldekodust ära viinud. Hageja tõlgendas kostja tegevusetust kui soovi jätkata lepingulist suhet. Kostja hinnangul oli ülesütlemine lubatav ja õiguspärane ning tal oli õigus keelduda hageja nõude arvestusperioodi algusest talle esitatud arvete tasumisest.
Maakohus jättis hagi rahuldamata leides, et asjaolu, et kostja ei viinud lepingu ülesütlemisel hooldekodust ära hooldusalust, kes ei ole võimeline omal käel hakkama saama ega omal käel hooldekodust lahkuma, ei välista lepingu ülesütlemist. Maakohus määras kohtumäärusega hooldusaluse eestkostjaks linna. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning mõistis kostjalt välja võlgnevuse. Kostja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Kostja ei saa otsustada, kus hooldusalune viibib, kuna ta pole eestkostja. Samas ei võtnud kostja endale vastutust selle eest, et hooldusalune lahkuks hooldekodust pärast lepingu lõppemist.
3. Kui hageja jätkas hooldusalusele hoolekandeteenuse osutamist pärast lepingu lõppemist, oli tal kohustus pöörduda sotsiaalhoolekande seaduse § 46 lg 1 alusel teenuse rahastamiseks hooldealuse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, sõltumata sellest, kas hooldusalusele oli määratud eestkoste või mitte.
4. Võib olla õige väide, et hooldusalust on kohustatud ülal pidama tema alanejad sugulased. Kohalikul omavalitsusel on õigus pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute poole, et need hüvitaks teenuse osutamiseks selle osa, milleks nad on kohustatud arvestades hoolekandeteenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja jättis jõusse maakohtu otsuse.
***
Juhatuse liikme kohustuste rikkumise kindlakstegemine
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-40-13
Asjaolud
Hageja (pankrotihaldur) esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt oli kostja üheaegselt pankrotistunud aktsiaseltsi ja kolmanda isiku juhatuse liikmeks ja need sõlmisid omavahel lepingu eesmärgiga välja võtta aktsiaseltsist tulu. Kostja väitel oli nõue aegunud ja ta taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Maakohus jättis hagi rahuldamata nõustudes kostjaga selles, et nõue on aegunud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu sellise käsitlusega. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud.
2. Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumise eritähtaeg. Kolleegiumi arvates ei ole esitatud asjaoludel välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu kolmandale isikule maksete tegemisest tingitud kahju hüvitamise nõue ja see nõue ei pruugi olla aegunud.
3. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige ei tee makseid ise, võib tema kohustuste rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende takistamiseks.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
***
Korteriomandit puudutava õigussuhte lahendamine ühisvara jagamisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-42-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu ühisvara jagamise hagiavalduse. Hageja sooviks oli see, et ta kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ning ta palus tuvastada kostja kohustus anda selle eesmärgi saavutamiseks vajalik nõusolek. Ühtlasi palus hageja tuvastada kostja kohustus anda elamu valdus hagejale üle 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
Maakohus jättis korteriomandi hageja ainuomandisse ja mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja pool selle väärtusest. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja ei nõustunud temalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise suurusega, leides, et hüvitise väljamõistmisel tuli arvestada ka sellega, et ühisvara hulka kuulus laenulepinguga perekonna huvides võetud laenu tagastamise kohustus. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid nõustus maakohtu lõppjäreldusega kostja kasuks hüvitise väljamõistmise kohta. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi ei kuulu nimetatud kohustus ühisvara hulka, sest hageja ei ole tõendanud, et kõnealune laen võeti perekonna huvides. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud.
3. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.
4. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kohus ei saa oma otsusega kohustada kostjat andma asjaõiguslepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, sest hageja ei ole kostjalt seda nõudnud.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 369 võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse, mis pole veel sissenõutavaks muutunud) täitmist. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Autorite õiguste rikkumise eeldused televisiooniprogrammide edastamisel
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-50-13
Asjaolud
Hageja esitas kostja vastu hoidumisnõude, kohustamaks kostjat hoiduma telekanalite hageja nõusolekuta lõpptarbijatele kättesaadavaks tegemisest, ning autorite õiguste rikkumise teel saadu väljaandmise nõude. Poolte vaidluse põhiküsimuseks on olnud, kas kostja on vaidlusaluste telekanalite signaali Eestis lõpptarbijatele kättesaadavaks tegemise eest kohustatud saama nõusoleku hagejalt ja maksma talle selle eest tasu. Kostja väitel ei ole tema tegevus hinnatav ei signaali esmase edastamise ega taasedastamisena ning tal ei ole selleks vaja hageja nõusolekut ega ole tal ka kohustust maksta hagejale tasu.
Maakohus rahuldas hagiavalduse. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kohtute arvates oli kostja tegevus hinnatav autorite õiguste rikkumisena. Kostja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Kohtud tuginesid otsuste põhjendamisel põhiliselt Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjas C-431/09 ja C-432/09 13. oktoobril 2011 tehtud otsusele, jättes tähelepanuta, et nimetatud otsus väljendab seisukohti direktiivi 93/83/EMÜ sätete kohaldamise kohta ega ole otsekohaldatav nõude alusena.
3. Kui teleprogrammi edastatakse satelliidi vahendusel televisiooniteenuse osutaja poolt (st tema kontrolli all ja vastutusel), on teleprogrammi (ühtseks) edastajaks televisiooniteenuse osutaja, kellel tuleb signaalide katkematusse sideahelasse sisestamise riigis saavutada autoritega kokkulepe teoste edastamise kohta. Sellisel juhul on satelliidi kaudu edastamise teenust võimaldav ettevõtja vaid tehnilise teenuse osutaja ega edasta ise programme autoriõiguse seaduse tähenduses.
4. Kuigi primaarselt on televisiooniprogrammide edastajaks televisiooniteenuse osutaja, on autorite nõusolek vajalik ka satelliiditeenuse osutajale. Samas ei ole autoritel õigus saada mitmekordselt tasu teose samale auditooriumile edastamise eest nii televisiooniteenuse osutajalt kui ka satelliiditeenuse pakkujalt. Selleks tuleb tuvastada uue üldsuse loomine satelliiditelevisiooniteenuse osutamisega. Kostjal ei ole vaja luba autoritelt, kui tema osalemine teleprogrammi üldsusele edastamises piirdub üksnes niisuguste abivahendite pakkumisega, mille eesmärk on kõnealust edastamist võimaldada või teostada.
5. Ainuüksi see, et autorite kollektiivse esindamise organisatsioon on kellegagi loa andmiseks lepingu sõlminud, ei tähenda, et ka kõik teised sarnase tegevusega isikud peavad nõustuma lepingu sõlmimisega samasugustel tingimustel. Kohus saab asendada ka majandustegevuses teoste kasutamiseks hädavajaliku kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse ja määrata selle tingimused (mh tasu), kui selle andmisest ebamõistliku keeldumisega paneks autoreid esindav organisatsioon toime delikti või kui nõusoleku andmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
***
Lepingust taganemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.05.2013.a. otsus nr 3-2-1-34-13
Asjaolud
Hageja esitas kostjate vastu hagi, nõudes kostjatelt solidaarselt müügilepingust tulenevat debitoorset võlgnevust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I puidutöötlemise seadmete omandireservatsiooniga müügilepingu ja kostja II andis garantiikirja, mis garanteeris lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist. Hageja ütles müügilepingu üles, sest kostja I rikkus oluliselt lepingut, kui andis lepinguesemete valduse kolmandale isikule. Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga I sõlmitud leping üles öelda või lepingust taganeda, ning kui oli, siis millised on lepingust taganemisega lepingupooltele kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas ja millises ulatuses tuleb rahuldada hageja nõue kostja II kui garantii andja vastu.
Maakohus osaliselt rahuldas hagi. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus osaliselt tühistas maakohtu otsuse ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja täiendava summa. Pooled esitasid kassatsioonkaebused.
Kohtu seisukoht
1. Nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Hageja ja kostja I sõlmitud leping on käsitatav omandireservatsiooniga müügilepinguna. Kuivõrd vaidlusaluse lepingu järgi tuli kostjal I tasuda intressi, siis on ühtlasi tegemist ka krediidilepinguga. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et hageja avaldust lepingu ülesütlemiseks tuleb hinnata lepingust taganemise avaldusena.
3. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et lepingust taganemisel on hagejal õigus nõuda kostjalt I ka lepingueseme maksmata jäänud hinna osamaksete tasumist. Hageja ei saanud nõuda tasumata osamakseid debitoorse võlgnevusena (st nõuda kohustuse täitmist) ja samal ajal sama summat talle tekitatud kahjuna.
4. Üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet.
Riigikohus osaliselt rahuldas poolte kassatsioonkaebused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Viide: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri/4459