Riigikohtu lahendi: 3-2-1-141-15
(02.12.2015. a.)

Asjaolud

Isik X (hageja) esitas maakohtule hagi isiku Y (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks nõude osalise aegumise tõttu. Hagiavalduse kohaselt mõistis maakohus tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks välja elatise ühise lapse ülalpidamiseks. Selle kohta sai hageja teada kohtutäituri vahendusel. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja pöördus Riigikohtusse.

Riigikohtu seisukoht

1. Kuna tegemist on alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud sätte eesmärgiks on välistada nõude aegumine olukorras, kus lapsel puudub alaealisuse tõttu võimalus elatise nõuet kohustatud vanema suhtes iseseisvalt maksma panna.

2. TsÜS § 164 lg 2 on kohaldatav sõltumata sellest, kas elatise nõude kohta on olemas jõustunud täitedokument või mitte. See tähendab, et aegumistähtaja peatumine lõpeb lapse jaoks tema täisealiseks saamisest ühtviisi nii olukorras, kus enne lapse täisealiseks saamist on elatis lapsele välja mõistetud, kui ka siis, kui laps paneb elatisenõude vanema vastu maksma pärast täiskasvanuks saamist.

3. Samuti kehtib TsÜS § 164 lg 2 samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise. Olenemata sellest, kas hagi lapsele elatise saamiseks on esitanud vanem või laps ise, on nõude sisuks mõlemal juhul lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.

4. TsÜS § 164 lg 2 kohaldatavuse seisukohast ei ole tähtsust ka sellel, kas vanem, kellele on lapse kasuks väljamõistetud elatis, esitab enne lapse täisealiseks saamist täitedokumendi täitmiseks või mitte. See tähendab, et olukorras, kus elatis on kohtulahendiga välja mõistetud, säilib lapsele täiskasvanuks saamiseni õigus väljamõistetud elatis kohustatud vanemalt sisse nõuda sõltumata sellest, kas lapse teine vanem on lapse alaealisuse ajal püüdnud väljamõistetud elatist kohustatud vanemalt sisse nõuda.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse.
Viide terviklahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-141-15