AS X (hageja) esitas maakohtule kostjate vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 100 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid pooled sõlminud kaks laenulepingut. Kostjad ei täitnud lepingutest ega nende lisadest tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja palus kostjatel tasuda lepingutest tulenev võlgnevus. Hageja informeeris kostjaid, et ütles laenulepingud ühepoolselt üles. Hageja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile lepingutest tekkinud võla sundkorras sissenõudmiseks. Kostjad esitasid aegumise vastuväite. Maakohus jättis vaheotsusega rahuldamata kostjate taotluse kohaldada aegumist. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse vaheotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht
1. Kohtud on tuvastanud, et tingimus nõuete aegumistähtaja pikendamise kohta on tüüptingimus ja et see on saanud lepingute osaks. Tüüptingimused ja tüüptingimuste regulatsioon õigusaktides erinevad aga tavalisest poolte kokkuleppest oluliselt, kuna tüüptingimuste sisu ei ole lepingu nõrgem pool üldjuhul võimeline mõjutama. Kohus leidis, et tüüptingimus on tühine ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu, kuna tüüptingimusega on eelkõige oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks.
2. Eelduslikult võib väita, et laenulepingutes antakse laenuandjatele suuremad õigused ja pannakse väiksemad kohustused kui laenusaajatele, teisiti ei ole see ka praegusel juhul. Laenulepingutest ei nähtu selliseid laenusaajate võimalikke rahalisi nõuded panga kui laenuandja vastu, millele tegelikkuses võiks olla vajalik rakendada nõude pikendatud aegumistähtaega. Ilmselgelt ei vaja pikendatud aegumistähtaega laenusaajate ainus rahaline nõue laen välja maksta. Küll on lepingutes sätestatud arvukalt hageja võimalikke rahalisi nõudeid laenusaajate vastu. Nõude aegumistähtaja pikendamine kolmelt aastalt viiele aastale on oluline pikendamine. See muudab tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks.
3. Kuna laenulepingutest tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamise tüüptingimus on tühine, kehtib nõude aegumisele seadusjärgne regulatsioon. Tüüptingimuse sisu hindamisel ei ole vähemalt ainumäärav see, kuidas pooled laenulepingu sõlmimisel, täitmisel või selle rikkumise korral käitusid. Samuti ei muuda ebamõistlikku tingimust mõistlikuks nt see, et kostjad jätsid laenulepingu osamaksed maksmata.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse.
Viide terviklahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-45-15