Asjaolud 

Maakohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, kuid hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule hilinemisega. Hageja palus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kuna selle hilisema esitamise tingis internetiühenduse rike. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse ning keeldus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Hageja esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles tugines üksnes sellele, et hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleks ennistada, kuna apellatsioonkaebuse esitamisega hilines talle riigi õigusabi korras määratud esindaja, viidates Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale.

Kohtu seisukoht

1. Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

2. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb eraõigussuhtest.

3. Riik ei vastuta eraviisiliselt võetud või õigusabi korras määratud esindaja tegevuse eest, v.a erandlikel juhtudel. Seega ei saa seda asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, pidada kolleegiumi arvates mõjuvaks põhjuseks ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda esindaks lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud esindaja.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

Viide täispikale lahendile: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-24-14