Viide täispikale lahendile: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-91-13

Kokkuvõte
Avaldamise kuupäev:
14.04.2014
Riigikohus
Halduskohtumenetlus
Lahendi number:
3-3-1-91-13
Kohtulahendi kuupäev:
10.04.2014
Viide õigusaktidele:
• SHS § 14 lg 1

• Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003. a määrus nr 39 “Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine” lisa 2 p 29

• RVastS § 6 lg 3

• PS § 28
Asjaolud

Kaebaja esitas linnaosa eluasemekomisjonile avalduse, milles palus võtta end eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele. Seejärel esitas kaebaja halduskohtusse kaebuse, milles palus kohustada linnaosa valitsust eraldama talle elamispind. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebajal puudus kaebeõigus, kuna kohustamisnõude esitamise eelduseks oli kaebaja poolt eluruumi taotlemine. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata, misjärel esitas kaebaja määruskaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht

1. Konkreetse, linna poolt välja pakutud munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile saamiseks peab isik esitama täiendava taotluse lisaks eluruumi taotlejana arvele võtmise taotlusele. Linna kohustus on tagada, et isik, kellele eluruumi üürilevõtmiseks pakutakse, saaks aru, et ta peab taotluse esitama. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu üksnes vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õigusteadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda.

2. Kui isik ei taotle konkreetse, linna väljapakutud eluruumi üürile andmist, vaid nõuab sisuliselt, et linn pakuks talle üürilevõtmiseks välja eluruumi, st looks võimaluse eluruumi üürimise taotlemiseks, piisab hilisema kohustamiskaebuse esitamiseks sellest, et taotleja on esitanud eluruumi taotlejana arvelevõtmise taotluse. Sellise avalduse esitaja tahteks on ilmselgelt eluruumi saamine, mitte pelgalt tema kui taotleja üle arvestuse pidamine. Näiteks antud kaasuses esitas kaebaja eluruumi taotlejana arvele võitmise avalduse.

3. Linn peab andma sotsiaalkorteri vajajale reaalse võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Kui sotsiaalkorteri vajajaid on linnas rohkem kui internetis avalikustatud sotsiaalkortereid, ei ole taotlejate jaoks tegemist reaalse üürimisvõimalusega. Linn peab tagama, et sotsiaalkortereid jätkuks kõikidele isikutele, kellel on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-st 1 tulenevalt abi vajava isikuna õigus linnalt eluruum saada.

4. Õigusvastane viivitus nõude rahuldamisel võib kujutada endast sama intensiivset õiguste piirangut kui nõude rahuldamata jätmine.

Riigikohus tühistas halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.