Pärast suurt pahandust ütles ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning kui tagasi jõudis oli ta pisaraist märg. Ta ütles: “Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata.”

Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi kiviga teha.

Ema võttis poja sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks talle, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaaterurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.

Pilt: Bragolini “Nutvad lapsed”

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, sh tutistamise, laksu andmise, raputamise, tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel www.lasteabi.ee.

Üle-eestiline kampaania „Karistamine ei kasvata“ kestab 22. maini.
Vaata lisa: www.lasteabi.ee, https://www.facebook.com/lasteabi/