Krediidiasutus (SMS laen) loovutas hagejale oma nõude kostja vastu, mis seisnes selles, et kostja võttis kiirlaenu ega tagastanud seda. Kostja arvates oli laenuleping tühine, kuna see oli vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Lepingu krediidi kulukuse määr (567,71% aastas) ületas 22 korda Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja nõutava rahasumma leides, et laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega, kuna kostja kui laenuvõtja jaoks ei olnud soorituste (kohustuste) väärtuste vahe oluline. Ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kostja pöördus Riigikohtusse.

1. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, sest maakohus võis olla ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi. 2. Laenuvõtja jaoks ei ole kohustuste väärtuse vahe oluline eelkõige juhul, kui tal oleks võimalik saada laenu ka soodsamatel tingimustel (st madalama intressiga), kuid ta kasutas suurema intressiga kiirlaenuteenust põhjusel, et kiirlaenu kättesaadavus oli talle kiirem või mugavam ning laenuintressi suurusel ei olnud laenuotsuse tegemisel määravat tähtsust. 3. Asjaolu, kas laenuvõtja sai aru laenutingimustest ja nõustus nendega laenu saamise eeldusena, ei välista laenuintressi liigkasuvõtjalikkust, laenuvõtja sundolukorda ega ka laenuandja teadlikkuse eeldust sundolukorra kohta. 4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Sellise olukorraga võib olla tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Riigikohus rahuldas määruskaebuse ja saatis kostja apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Täispikk lahend: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-186-13