Liisa Oviir vastab justkui Katrin Orava kriitikale elatisesüsteemi kohta, kuid…

Kuna kell 9:15 minul enam artiklit kommenteerida ei õnnestu, siis lisan seisukoha siia:

Olen täiesti nõus Viktor Turkini kommentaariga artikli https://arvamus.postimees.ee/4293233/liisa-oviiri-vastus-katrin-oravale-elatise-tasumise-susteem-tuleb-muuta-lastekeskseks#comments all: “Sellele seisukohale, et 1/2 alampalgast pole elatise minimaalmäärana enam sobiv, ületab tunduvalt lapse tavavajadused ning võib mitme lapse puhul olla lahuselavale vanemale asjatult koormav, on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis oma 09.06.2017 tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-17, milles siinkirjuta esindas laste lahuselavat isa. Seega lähtus praeguse elatisesüsteemi kriitika algselt ikkagi Riigikohtult, mitte aga nimetatud lahendit “Postimehes” refereerinud vandeadvokaadilt. Artiklist jääb vägisi mulje, et Liisa Oviir käsitleb eelnimetatud fundamentaalses kohtulahendis toodud seisukohti ning soovitusi seadusandjale vandeadvokaadi põhjendamatute uitmõtetena.”

Lisaks minu artiklid samal teemal vahetult enne Katrin Orava sõnavõttu (mul arvutusviga sees, kuid keskendusin samuti põhimõttele, et elatise süsteem ei tohi olla eemalelavat vanemat lapse elust välja tõrjuv:
http://uueduudised.ee/arvamus/onneli-matt-elatisrahast-ja-lastetoetustest-ilma-radikaalfeministliku-agendata/
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raha-emmele-ja-meie-naeme-suvel?id=79757250

Lisaks jutt, et keegi 3 aastat ühte paari spordirõivaid vaidleb on absurd. Senimaani, st kuni 9.06.2017. a. lahendini on kohtupraktika tuginenud sellele, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7 05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 10 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada. PKS § 100 lõikest 4 tulenevalt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lõikest 1 tulenevalt ei või elatis olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-17-16, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara.

Jõudu kõigile kohtupraktika tasapisi muutjatele!